oijahhhh, mul on alates eilsest õhtust nii kuradi raske olnud...

poleks elusees arvanud et Tema mulle midagi sellist teeb, et ta mind nii nutma ajab... ma ei suuda tõesti usukuda seda

jumal tänatud, et maapeal on selline inimene nagu Miia Natka... öäh, see pliks kuulas kõike.. mu nutttu , mu hala, mu jonni ja kurbust. ta lohutas mind nii kuidas oskas, ja ma olen talle nii tänulik !

kui te nüüd mõtlete kas minu ja Tema vahel on kõik korras... siis parem kui ennem.. me ikkagi armastame üksteist ja me ei suuda lihtsalt üksteiseta olla...

kui poleks sind, poleks mind...

oijahh, vahest mõtlen, et äkki ma andestan liiga kergelt... aga ma ei tea.

loodame et kui ma tallinna tulen, siis saab kõik selgemaks kui praegu...